1970. aastatel tekkisid praktilised rakendused, mida ajendasid erinevate tehnoloogiate edusammud, ja see tõi kaasa robotid, nagu PUMA seeria ja SCARA robotid. Järgnevad perioodid hõlmasid langust ja taastumist, ülemaailmne müük kasvas aastatel 2014–2018 ning prognooside kohaselt kasvab see aastatel 2019–2021 igal aastal keskmiselt 14%. Areng oli riigiti erinev: USA juhtis jõudlust ja intelligentset tehnoloogiat, Jaapan sai hiljem "robotite kuningriigiks", Saksamaa sai kasu oma tööstuslikust kasvust, mis oli ajendatud läbi tööstuse ja tööstuse4. teadusuuringud ja prototüüpide arendamine.
Mis puudutab definitsiooni, siis tehnoloogiliste edusammude tõttu ei ole tööstusrobotite definitsioon veel lõplikult välja kujunenud, kuid neil on neli olulist omadust: spetsiifiline mehaaniline struktuur, mitmekülgsus, erineva intelligentsuse astmed ja sõltumatus. Klassifitseerimismeetodid on mitmekesised: koordinaatide karakteristikute põhjal saab neid kategoriseerida Descartes'i koordinaatideks, silindrilisteks koordinaatideks jne; juhtimismeetodite põhjal võib need jagada mitte-servojuhtimiseks ja servojuhtimiseks; neid saab klassifitseerida ka topoloogia, intelligentsuse taseme, draivi tüübi ja ülesande järgi, kusjuures igal kategoorial on oma omadused ja rakendatavad stsenaariumid.
Põhikomponentide poolest koosneb tööstusrobot kolmest osast: roboti korpusest (manipulaator, sealhulgas robotkäepide, ajami- ja ülekandeseadmed ning andurid), kontroller ja juhtimissüsteem ning õpetamisripats. Peamised parameetrid hõlmavad vabadusastmeid (näitab paindlikkust, tavaliselt 3–6), positsioneerimise täpsust ja korratavust (asenditäpsuse mõõtmine), eraldusvõimet (minimaalne liigendi liikumiskaugus või pöördenurk), tööpiirkonda (jõuatavate punktide kogum lõppefektoris), maksimaalset kiirust (mõjutab efektiivsust) ja kandevõimet (maksimaalne mass, mida see töö ajal talub).
Lõpetuseks mainitakse, et tööstusroboteid kasutatakse laialdaselt paljudes{0}}kõrgtehnoloogilistes tööstusharudes ning tulevased arengusuunad keskenduvad neljale aspektile: intelligentsus (tuvastus- ja otsustusfunktsioonide parandamine), koostöökontroll (inim-masina ja mitme{2}}seadme integreerimise optimeerimine), standardimine ja modulariseerimine (kulude vähendamine ja tõhususe parandamine) ning uute mehaaniliste konfiguratsioonide kohandamine (kohandamine keerukaks tööks).
